Ajalugu

XX sajandi alguses oli tänase Risti aleviku südames, Tallinn-Haapsalu ja Tallinn-Virtsu  teede ristumiskohas, tähtsaimaks punktiks hobupostijaam-postkontor. Inimesi tõi Ristile juurde Keila-Haapsalu raudtee valmimine ja alaline rongiliiklus alates 1905. aastast. Lapsed käisid koolis Piirsalus, kus asus valla keskus, mõis ja kirik.
1921. aasta 9. novembril avati Ristil endises kauplusehoones Rõuma Algkool. Kool alustas tööd 15 õpilasega ühekomplektilisena, õpetajaks Eugenie Fuks.  Kuni 1940. aastani võeti lapsi I klassi vastu üle ühe aasta. Koolitöö algas kas septembri lõpus või oktoobri alguses, lõppes mais või juuni alguses.  Kool töötas ühekomplektilisena kolme klassiga. IV klass oli avatud 1923/24. ja 1926/27. õppeaastal, siis oli tööl veel üks õpetaja.
 
1924. a nimetati kool ümber Risti Algkooliks. Hakati korraldama elektri toomist koolimajja.

1924
Foto aastast 1924. Pildil õpetajad E. Fuks ja A Räimthal

1930. a asus koolijuhataja ja õpetajana tööle Armanda Tutt.

Amanda Tutt
Õpetaja Armanda Tutt  õpilastega
 
1932. a sai koolijuhatajaks ja õpetajaks Elise (Elis) Tuulberg.

1930
1930ndad aastad. Tagumises reas õp Elis Kerik (neiuna Tuulberg)
 
1930ndatel aastatel kasvas ja arenes Risti alevik hoogsalt.  Suurenes ka õpilaste arv koolis. 1934. a rahvaloenduse andmeil elas Ristil 209 inimest. Jõudsalt edenev kohalik  majanduselu ärgitas inimesi oma kodu rajama: 1934. a oli siin 51 elamut.

1941/42. õa  oli avatud 4 klassi 36 õpilasega, kuid tegutseti ikka ühekomplektilisena. Sõda puudutas koolielu ja -korraldust, õppetöö algas 1. novembril. Üht kooli ruumi kasutas 1941. a sõjavägi, õppetöö siiski jätkus.
 
1943/44. õa. avati 6 klassi 48 õpilasega, kool töötas kahekomplektilisena.
1944/45. õa. algas õppetöö 15. novembril. Kooli nimeks sai Risti Mittetäielik Keskkool, töötas kahekomplektilisena 7 klassiga. Lisaks koolijuhataja Kerikule asus tööle õp. Olga Lillioja.
 
1945/46. õa algas koolitöö 1. septembril. Õpilaspere oli tublisti kasvanud, ulatudes 108-ni. Koolis oli 4 klassikomplekti, ametis oli kokku 5 õpetajat.
1948. a lahkus õpetaja Kerik Risti koolist, olles töötanud siin 16 aastat juhataja ja õpetajana. Uueks  direktoriks sai Leida Pae.
 
1951/52. õa asus Risti 7-klassilist kooli juhtima Viktor Viilup.

1954
Koolipere 1954/55. õa
 
1950ndate aastate keskel oli valusaim probleem ruumipuudus. Koolile anti kasutada endine metsapunkti maja Tallinna mnt 4, kus oli tsaariajal asunud postkontor. Kooliõues asunud laut-puukuur kohandati poiste käsitööklassiks. Tööd alustas kooli internaat 7 õpilasega.
1958. aastal Ristil tööd alustanud tehas Metallist, hilisema tootmiskoondise Vasar eelkäija, suurendas rahvaarvu alevikus, sealhulgas ka koolis. 1959/60. õa töötas kool kahes vahetuses.
 
1960/61. õa kasvas kool 8-klassiliseks. Palivere kooli muutmine algkooliks tõi õpilasi veelgi juurde. Ruumiprobleem lahendati Eha tänaval asuva masintraktorijaama kontorihoone andmisega kolmeks aastaks kooli käsutusse.
 
1961/62. õa sai kool endale endise palvemaja koos õunapuuaiaga. Nüüdsest oli lastel oma võimla.
 
1964. a asus kooli juhtima Osvald Müüripeal. Algasid uue koolimaja ehitustööd.
 
1965. a 20. novembril lõpetati uue koolimaja ehitus Koidu ja Lõuna tänava nurgal. Maja valmis n-ö juurdeehitusena võimlale. Avara, kahesajale õpilasele projekteeritud hoone valmimisele andsid peale ehitajate omapoolse panuse nii õpetajad, õpilased kui lapsevanemad. Uues koolimajas õppis 179 koolilast 16 õpetaja juhendamisel. Kuna projektis polnud ette nähtud ei kööki ega sööklat, siis käidi söömas kooli internaadis, hiljem uues Risti sööklas.
 
1971. a sai direktoriks Armas Merevoo.
 
1973. a veebruarikuus põles maani maha kooli võimla, koos sellega hulk spordi ja muud inventari. Kehalise kasvatuse tunde peeti võimaluse korral õues või kooli koridorides ja treppidel.
 
Kuigi maju on olnud mitmeid, on sisuline töö ja vaimsus üks – alati hea ja elav. On osaletud rajooni aineviktoriinidel, rivi-, isetegevus- ning spordivõistlustel ja seda heade tulemustega. Ka vabariiklikel mõõduvõtmistel oldi edukad. Ringitegevus koolis on läbi aegade pakkunud võimalusi muusika-, spordi-, käsitöö, teatri- ja teadmishuvilistele. Koolis on tegutsenud nii mandoliini- kui ka puhkpilliorkester. Toredad on olnud uusaastapeod, karnevalid, tõrvikujooksud ja kevadpeod pargis. Tegutsesid õpilasklubi ja -kino. Koos on hoolitsetud kooli aia eest ja muudetud seda liigirikkamaks ning kaunimaks.
 
1976. a muudeti Risti 8-klassiline Kool riikliku hariduspoliitika raames algkooliks. Õpilastest puudust ei olnud, 1975/76. õa käis Risti koolis 138 last.
 
Aastatel 1976-1989 töötas Ristil kahekomplektiline algkool 3 klassiga. Tööle jäid Ella Hargats juhatajana ning Loreida Karu õpetajana.1985/86.  õa tulid kooli kuueaastased.
1988/89. õa algasid koolimaja juurdeehitustööd. Koolipere kolis Lõuna tn 2 kortermajja.
 
1989. a ehitati majale juurde saal ja köögiblokk. Tööd alustas Risti Põhikool direktor Henn Kärbi juhtimisel.
 
1990. a kevadel algatas kooli õppealajuhataja Mati Tereping traditsiooni, et iga Risti kooli lõpetaja laob müüri  oma nimega kivi
 
1999. a maikuus lahkus manalateele direktor Henn Kärp ning sügisest jätkas kool oma tegevust endise õppealajuhataja Mati Terepingi juhtimisel.
 
2006. a valmis uus kauaoodatud juurdeehitus – spordihoone, kus lisaks täismõõtmetes spordisaalile on korralik jõusaal ja saunad nii meestele kui naistele. 
 
2007/08. õa vahetus koolijuht, direktoriks sai Argo Roos.
 
2009. a laiendati ja ehitati ümber kooli staadion. Uuele jalgpalliväljakule paigaldati kunstmuru.
 
2014. a sügiseks oli remonditud ja ümber ehitatud kooli 1989. a juurdeehitusena valminud saaliosa. Maja valget ja kaunist poolt hakati nimetama Risti Multifunktsionaalseks Keskuseks. Kool sai uue sissepääsu Koidu tänava poolsele küljele.

2015. a hakkas Ristil tööle Haapsalu Lastemuusikakooli rahvamuusikaosakond.
 
2016. a 1. septembril alustas koolijuhina tööd Tiina Puusalu.
2016/17. õa on koolis 55 õpilast, 14 õpetajat, 7 abilist kokast koristajani.
 
Kooli põhitööd – õppimist on Ristil ikka au sees peetud. Osa on võetud etluskonkurssidest, jõudumööda esindatud kooli olümpiaadidel. Aleviku kultuurisündmuseks on kujunenud jõulunäidend.  Kooli koor käib laulupidudel, harrastatud on nii soolo- kui ansamblilaulu, õpitakse pillimängu ja luuakse ise laule, tantsitakse, hästi sujub koostöö meie majas tegutseva muusikakooli osakonnaga. Head sportimisvõimalused innustavad mängima pallimänge, tegema sporti nii ringitunnis kui ka vabal ajal. Käiakse õppekäikudel, -matkadel, teatris. Teemapäevade korraldamisel löövad kaasa kõik – nii õpilased,  õpetajad kui lapsevanemad.
 
 
Risti koolijuhid läbi aegade
 
1921-1930      Eugenie Fuks (Tõkke)
1930-1932      Armanda Tutt
1932-1948      Elis Tuulberg (Kerik)
1948-1951      Leida Pae
1951-1963      Viktor Viilup
1963-1964      Linda Raidma
1964-1971      Osvald Müüripeal
1971-1976      Armas Merevoo
1976-1989      Ella Hargats
1989-1999      Henn Kärp
1999 -2007     Mati Tereping
2007- 2016     Argo Roos
2016 - …        Tiina Puusalu

Majad
 
Tallinna mnt 6
Tallinna mnt 6

Tallinna mnt 4
Tallinna mnt 4

Eha tn 2
Eha tn 2

Võimla
Endisest palvemajast Koidu ja Lõuna tänava nurgal sai võimla
Avaleht Meie kool
Dokumendid
Koolipere
Õppetöö
Koolielu
Lapsevanemale
Teated Ruumide rent